Mida lapsevanem peaks teadma, kui tema laps läheb esimest korda tööle?

Lapse esimene töökogemus on oluline samm iseseisvuse poole. Esimene enda teenitud raha, uued kohustused ja päris töökogemus annavad noorele palju juurde. Lapsevanema jaoks võib sellega aga kaasneda terve rida küsimusi: Kas see töö on minu lapsele sobiv? Kes on tööandja? Kas kõik on turvaline? Mis saab siis, kui midagi läheb valesti?

Need küsimused on täiesti põhjendatud. Seetõttu tasub enne lapse esimest tööampsu teada, kuidas teda toetada ja millele tähelepanu pöörata.

1. Tutvuge tööampsuga koos

Enne tööampsu algust tasub koos noorega üle vaadata, millisele tööle ta läheb. Oluline on teada töö asukohta, kellaaega, tööülesandeid, tööandjat ja kokkulepitud tasu.

Eriti alaealise puhul peab töö olema tema vanusele sobiv. Kui töö kirjelduses jääb midagi ebaselgeks, tasub küsimused enne töö algust üle küsida.

See ei tähenda, et lapsevanem peab kogu protsessi noore eest juhtima. Pigem annab see võimaluse õpetada noorele, kuidas tööpakkumist hinnata ja milliseid küsimusi enne tööle asumist küsida.

2. Lapsevanema nõusolek on oluline

Alaealise töötamisel kehtivad täiendavad reeglid ja piirangud, mille eesmärk on kaitsta noore tervist, haridust ja heaolu.

Helpsteris on alaealise kasutajakonto kasutamiseks vajalik lapsevanema või eestkostja nõusolek. Nii on lapsevanem teadlik, et noor kasutab platvormi tööampsude leidmiseks.

Lapsevanemal tasub ka noorega kokku leppida, et ta annab teada, kui töö kirjeldus, tööaeg või ülesanded erinevad sellest, milles algselt kokku lepiti.

3. Teadke, millal laps tööga alustab

Enne tööampsu võiks lapsevanem teada, kuhu laps läheb ja millal peaks ta sealt tagasi jõudma.

Helpsteris kinnitab noor tööampsule kohale jõudes platvormil, et ta on saabunud ja alustab tööga. Nii fikseeritakse tööampsu algus ning Helpsteril on parem ülevaade käimasolevast tööampsust.

See on väike samm, kuid aitab muuta kogu protsessi läbipaistvamaks ja turvalisemaks.

4. Rääkige enne läbi, mida teha ebamugavas olukorras

Noor peaks teadma, et tööandjale võib öelda „ei“, kui temal palutakse teha midagi ohtlikku, sobimatut või kokkulepitust täiesti erinevat.

Lapsevanemaga võiks juba enne esimest tööampsu kokku leppida lihtsa põhimõtte: kui midagi tundub valesti, anna sellest kohe teada.

Helpsteris on noore töötegija jaoks olemas SOS-nupp. Kui noor tunneb ennast tööampsu ajal ebaturvaliselt või vajab kiiresti abi, saab ta sellest SOS-nupu kaudu märku anda. Teavituse saavad nii Helpster kui ka lapsevanem või eestkostja, et olukorrale oleks võimalik reageerida.

Vahetu ohu korral tuleb alati pöörduda ka hädaabiteenistuse poole – Helpsteri SOS-funktsioon ei asenda hädaabinumbrit 112.

5. Esimene tööamps on ka õppimise koht

Esimesel tööampsul ei pruugi kõik ideaalselt välja tulla – ja see on normaalne. Noor alles õpib tööeluga kaasnevaid harjumusi: õigeks ajaks kohale jõudmist, tööandjaga suhtlemist, küsimuste esitamist, vastutuse võtmist ja kokkulepetest kinnipidamist.

Lapsevanema roll ei pea olema iga probleemi noore eest lahendamine. Sageli on väärtuslikum aidata tal mõelda, kuidas olukorraga ise toime tulla.

Esimesest tööampsust saadud kogemus võib anda noorele palju rohkem kui ainult esimese töötasu – see võib anda enesekindlust, uusi oskusi ja julguse järgmiste võimaluste poole liikuda.

Esimene samm töömaailma võiks olla positiivne

Noore esimese töökogemuse puhul on oluline leida tasakaal iseseisvuse ja turvalisuse vahel. Noor saab võimaluse ise vastutada ja uusi kogemusi saada, samal ajal teades, et vajaduse korral on abi olemas.

Helpsteri eesmärk on muuta noorte esimeste töökogemuste leidmine lihtsamaks, läbipaistvamaks ja turvalisemaks – nii noore kui ka lapsevanema jaoks.